Internet on osa igapäevaelust. Sa suhtled sõpradega, mängid, vaatad videoid, õpid, jagad pilte, osaled gruppides ja kasutad erinevaid äppe. Enamik veebisuhtlusest on tavaline ja turvaline. Samas võib internetis tekkida olukordi, kus keegi hakkab sinu piire testima, sind survestama, sinult pilte küsima, sind ähvardama või paneb sind tundma, et pead midagi saladuses hoidma.
See leht aitab aru saada, millised olukorrad võivad olla ohtlikud, kuidas veebipõhine seksuaalvägivald võib alata, mida eri platvormidel märgata ja mida teha, kui midagi on juba juhtunud.
Kõige olulisem: kui keegi sind veebis hirmutab, survestab, ähvardab või paneb sind häbi tundma, siis sa ei pea seda üksi lahendama. Abi küsimine on õige samm.
Kui vajad kohe abi
Kui oled ohus, keegi ähvardab sind, pilt levib või sa kardad, et midagi võib juhtuda, räägi kohe usaldusväärse täiskasvanuga. See võib olla vanem, õpetaja, koolipsühholoog, noorsootöötaja, treener, sugulane või mõni teine täiskasvanu, keda usaldad.
Kui sa ei tea, kellele rääkida, saad pöörduda Lasteabi poole.
Lasteabi 116111
Telefon: 116111
Veebivestlus: lasteabi.ee
Abi saab küsida ööpäevaringselt. Soovi korral saab pöörduda anonüümselt.
Kui on vahetu oht elule või tervisele, helista 112.
Kui satud internetis laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali peale või sulle saadetakse selline link, pilt, video või grupp, ära jaga seda edasi. Räägi täiskasvanuga ja kasuta teavitamiseks sobivat kanalit, näiteks vihjeliin.ee.
Pea meeles
Sa ei pea vastama.
Sa ei pea saatma.
Sa ei pea videokõnesse minema.
Sa ei pea saladust hoidma.
Sa ei pea tõestama, et oled “piisavalt julge”.
Sa ei pea üksi hakkama saama.
Kui keegi veebis tekitab sinus hirmu, häbi, segadust või tunnet, et sa ei saa enam vabalt “ei” öelda, siis räägi. Mida varem abi kaasad, seda lihtsam on olukorda peatada.
Sina ei ole süüdi selles, kui keegi sinu piire rikub. Abi on olemas.
Sinu piirid kehtivad ka internetis
Internetis kehtivad samad piirid nagu päriselus. Keegi ei tohi sind sundida seksuaalse sisuga juttu rääkima, pilte saatma, videokõnes midagi näitama, oma keha kohta vastama või suhtlust jätkama, kui sa seda ei taha.
Sul on õigus öelda “ei”. Sul on õigus mitte vastata. Sul on õigus vestlus lõpetada. Sul on õigus inimene blokeerida. Sul on õigus küsida abi ka siis, kui oled juba midagi saatnud, vastanud või teinud.
Sa ei pea olema “viisakas” inimesega, kes sind survestab. Sa ei pea hoidma saladust, mis tekitab hirmu või häbi. Sa ei pea tõestama usaldust pildi, video, videokõne või seksuaalse jutuga.
Kui sinu kõhutunne ütleb, et midagi on valesti, siis sellest piisab. Sa ei pea ootama, kuni olukord muutub väga tõsiseks.
Kuidas veebipõhine seksuaalvägivald võib alata?
Veebipõhine seksuaalvägivald ei alga alati ähvarduse või otsese seksuaalse ettepanekuga. Sageli algab see tavalisena tunduva suhtlusega: kommentaar, DM, mänguvestlus, jälgimissoov, grupikutse, reaktsioon story’le või sõbralik sõnum.
Alguses võib inimene tunduda tore. Ta võib teha komplimente, kuulata sind, küsida sinu elu kohta, öelda, et sa oled eriline, pakkuda tuge või näidata, et ta mõistab sind paremini kui teised. Mõnikord ongi suhtlus alguses meeldiv. Probleem tekib siis, kui suhtlus hakkab muutuma salajaseks, liiga isiklikuks, seksuaalseks või kontrollivaks.
Ohtlikuks võib muutuda olukord, kus keegi:
- tahab väga kiiresti saada sinuga lähedaseks;
- palub sul vestlust saladuses hoida;
- küsib, kas oled üksi või kus sa elad/koolis käid;
- tahab kolida teise äppi või privaatsesse kanalisse;
- teeb seksuaalse alatooniga kommentaare;
- küsib pilte, videot või videokõnet;
- pakub raha, kingitusi, mänguasju, jälgijaid või staatust millegi vastu;
- paneb sind tundma, et oled talle midagi võlgu;
- ütleb, et “kui sa mind usaldad, siis sa teed seda”;
- ähvardab jagada pilte, vestlust või saladust.
Selline protsess võib olla grooming ehk võrgutamine. Grooming tähendab, et täiskasvanu või oluliselt vanem inimene loob lapse või noorega usaldust selleks, et teda hiljem seksuaalselt ära kasutada. See võib toimuda samm-sammult ja laps ei pruugi alguses aru saada, et teda mõjutatakse.
Punased lipud: millal teha paus?
Kui märkad mõnda järgnevatest märkidest, tee paus ja räägi kellegagi.
Keegi tahab suhtlust saladuses hoida
Kui keegi ütleb, et “ära räägi sellest kellelegi”, “vanemad ei saaks aru”, “õpetajad teeksid probleemi” või “see on ainult meie asi”, on see oluline ohumärk. Tavaline privaatsus on normaalne. Ohtlik saladus on selline, mis tekitab hirmu, häbi või survet.
Keegi tahab kiiresti kolida teise äppi
Kui kontakt algab näiteks mängus, TikTokis, Instagramis või Discordis ja inimene tahab kiiresti liikuda WhatsAppi, Telegrami, Snapchati, Signalisse või mõnda teise privaatsesse kanalisse, tuleb olla ettevaatlik. Seda nimetatakse platvormidevaheliseks liikumiseks ehk off-platforming’uks. See võib olla viis viia suhtlus kohta, kus täiskasvanutel, platvormil või moderaatoritel on raskem märgata, mis toimub.
Keegi küsib pilte või videot
Kui keegi küsib sinult pilti, videot, videokõnet, “outfit check’i”, keha kohta infot või palub midagi näidata, on sul õigus öelda ei. Isegi kui ta ütleb, et see jääb ainult teie vahele, ei saa sa kontrollida, mida teine inimene hiljem teeb.
Keegi kasutab häbi või süütunnet
Kui keegi ütleb, et oled halb sõber, igav, lapsik, usaldamatu või võlgu midagi, sest ta on sulle tähelepanu pööranud, kingituse teinud või sind kuulanud, on see manipuleerimine.
Keegi ähvardab
Kui keegi ähvardab avaldada sinu pildi, vestluse, saladuse või valeinfo sinu kohta, on see tõsine olukord. Seda nimetatakse seksuaalseks väljapressimiseks ehk sextortion’iks, kui ähvardus on seotud seksuaalse sisuga või pildi/videoga. Ära jää sellises olukorras üksi.
Kui midagi on juba juhtunud
Kui keegi küsib pilti
Sa võid vastata lihtsalt: “Ei.”
Sa ei pea selgitama.
Sa ei pea vabandama.
Sa ei pea edasi suhtlema.
Kui inimene jätkab, blokeeri ja raporteeri. Kui tunned hirmu või survet, räägi täiskasvanuga.
Kui sa juba saatsid pildi
Sa ei ole üksi. Ära saada juurde midagi. Ära usu, kui keegi ütleb, et “kui saadad veel ühe, siis kustutan eelmise”. See on sageli viis saada sinult rohkem materjali.
Tee nii:
- Salvesta tõendid.
- Ära saada juurde.
- Blokeeri või lõpeta kontakt.
- Räägi usaldusväärse täiskasvanuga.
- Vajadusel pöördu Lasteabi või politsei poole.
Kui keegi ähvardab sind
Ära jää väljapressijaga üksi läbirääkimisse. Ähvardaja eesmärk on tekitada hirm ja panna sind tegema seda, mida ta tahab. Sa ei pea temaga vaidlema ega tõestama, et ta eksib.
Tee kuvatõmmised, salvesta kasutajanimi ja platvorm, ära maksa, ära saada juurde pilte, räägi täiskasvanuga.
Kui sinu pilt levib
Kui sinu pilt levib, võib tunne olla väga hirmus. Aga see ei tähenda, et olukord on lootusetu. Täiskasvanu saab aidata raporteerida, levikut peatada, kooliga rääkida ja vajadusel politsei või abiteenustega ühendust võtta.
Ära süüdista ennast. Vastutab see, kes jagab, ähvardab või kasutab sinu pilti sinu vastu.
Kui näed kellegi teise intiimset pilti
Ära jaga edasi. Ära kommenteeri. Ära salvesta “nalja pärast”. Ära näita teistele. Kui saad sellise pildi, kustuta see pärast seda, kui oled vajadusel täiskasvanule öelnud, kust see tuli. Kui pilt puudutab alaealist, on edasijagamine kahjulik ja võib olla ebaseaduslik.
Kui tead, kelle pilt see on, ära häbista teda. Ütle talle, et ta saab abi, ja julgusta rääkima usaldusväärse täiskasvanuga.
Kui sõber räägib sulle, et temaga juhtus midagi
Kuula. Ära süüdista. Ära nõua kõiki detaile. Ära luba hoida saladust, kui sõber on ohus. Ütle: “Ma ei jäta sind üksi. Me peame rääkima täiskasvanuga, kes saab aidata.”
Mõnikord räägib noor esimesena just sõbrale, mitte täiskasvanule. Sõbrana ei pea sa olukorda ise lahendama. Sinu roll on aidata jõuda abini.
Mida mitte teha?
Ära saada juurde pilte, videoid ega infot, kui keegi sind survestab.
Ära maksa väljapressijale. Maksmine ei pruugi ähvardust lõpetada.
Ära hakka üksi “läbirääkimisi” pidama.
Ära jaga kellegi teise intiimset pilti edasi, isegi kui tahad “hoiatada”.
Ära kustuta kõiki tõendeid enne, kui oled abi küsinud.
Ära jää üksi, kui tunned hirmu, häbi või paanikat.
Kuidas koguda tõendeid?
Tõendid aitavad hiljem platvormil, koolil, vanemal või politseil paremini aru saada, mis juhtus.
Kui saad, salvesta:
- kuvatõmmised vestlusest;
- kasutajanimi ja profiil;
- platvormi nimi;
- kuupäev ja kellaaeg;
- lingid, grupi või serveri nimi;
- ähvardused;
- info selle kohta, kas pilt või video on juba jagatud.
Ära jaga tõendeid sõpradele ega gruppidesse. Näita neid ainult täiskasvanule või abistavale spetsialistile.
Turvasätted, mida iga noor peaks üle vaatama
Sa ei pea kõiki seadeid korraga muutma. Alusta nendest:
Kes saab sulle kirjutada?
Piira DM-id inimestele, keda tunned. Kui platvorm lubab, pane sõnumid ainult sõpradele või kontaktidele.
Kes näeb sinu postitusi?
Kui konto on avalik, võivad võõrad näha sinu pilte, sõpru, huvisid ja asukohta. Privaatne konto ei lahenda kõike, aga vähendab juhuslikku kontakti.
Kas asukoht on nähtav?
Lülita välja asukoha jagamine, kui sa ei vaja seda. Ära jaga avalikult kooli, kodukohta, trenni või igapäevast liikumist.
Kas sul on tugev parool?
Kasuta erinevat parooli eri kontodel. Ära jaga parooli sõprade, suhtepartneri ega võõrastega. Kui võimalik, kasuta kaheastmelist kinnitamist.
Kas oskad blokeerida ja raporteerida?
Igas äpis võiksid teada, kus on “block” ja “report”. Blokeerimine ei ole ebaviisakas. See on turvaoskus.
Kuidas täiskasvanule rääkida?
Kui sa ei tea, kuidas alustada, võid kasutada ühte neist lausetest:
“Mul juhtus internetis midagi ja ma kardan rääkida, aga mul on abi vaja.”
“Keegi ähvardab mind pildi või vestlusega.”
“Ma saatsin midagi ja nüüd ma kahetsen / kardan.”
“Keegi küsib minult pilte ja ma ei tea, mida teha.”
“Mu sõbra pilt levib ja ma ei taha seda hullemaks teha.”
“Ma ei taha, et sa vihastaksid. Mul on vaja, et sa aitaksid.”
Kui esimene täiskasvanu ei kuula või reageerib halvasti, räägi teisele. See võib olla teine vanem, õpetaja, koolipsühholoog, noorsootöötaja, treener, sugulane või Lasteabi.
Kui oled ise valesti käitnud või sinu käitumine ei ole kontrolli all
Võib juhtuda, et loed seda lehte ja tunned, et oled ise midagi valesti teinud: küsinud kellegi pilti, jaganud pilti edasi, survestanud, ähvardanud, teinud seksuaalse nalja, mis läks üle piiri, või osalenud grupis, kus kedagi alandati.
Siis on kõige olulisem kohe peatuda.
Ära jaga edasi. Ära küsi juurde. Ära ähvarda. Ära õigusta seda naljana. Ära süüdista inimest, kelle pilt või info levis. Kui sul on kellegi intiimne pilt, ära hoia seda alles ega saada edasi. Kui olukord on tõsine, räägi täiskasvanu või spetsialistiga, kes aitab järgmised sammud teha.
Vastutuse võtmine tähendab, et sa peatad kahju, ei tee seda suuremaks ja otsid abi. See on parem kui vaikimine, kustutamine ja lootmine, et keegi ei saa teada.
Kui märkad, et otsid pidevalt seksuaalset sisu, mis teeb sulle endale muret, kirjutad noorematele seksuaalselt, survestad kedagi piltidele või tunned, et ei suuda internetikäitumist kontrollida, otsi abi enne, kui kahju suureneb.
Abi küsimine sellisel juhul ei tähenda, et oled lootusetu. See tähendab, et võtad vastutuse. Räägi täiskasvanu, nõustaja, koolipsühholoogi või mõne abiteenusega. Internetikäitumist saab muuta, aga seda on keeruline teha üksi.