Veebipõhise lastevastase seksuaalvägivalla all peame silmas lapse (alla 18-aastase) vastu suunatud seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist digikeskkondades. Need on olukorrad, kus last või noort mõjutatakse, suunatakse, survestatakse, manipuleeritakse, petetakse või ähvardatakse selliselt, et ta satub seksuaalse suunitlusega suhtlusesse või tegevustesse, mida ta ei soovi, milleks ta ei ole arenguliselt valmis või millele ta ei saa anda tegelikult vaba ja informeeritud nõusolekut.
Veebipõhise seksuaalvägivalla oluline tunnus on see, et see kasutab ära veebisuhtluse eripärasid. Kontakt lapse ja väärkäituja vahel võib tekkida kiiresti ja peaaegu kõikjal, kus laps suhtleb ning liigub (sotsiaalmeedia, sõnumirakendused, mängukeskkonnad, kogukonnad). See võib areneda süsteemselt läbi platvormide erinevate funktsioonide. Uuringud kirjeldavad, et toimepanijad võivad kasutada erinevaid platvorme eri eesmärkidel ning suunata vestluse edasi teistesse kanalitesse (nn off-platforming), sageli krüpteeritud sõnumirakendustesse, kus järelevalve ja sekkumine on keerulisem. Selline liikumine tähendab, et veebipõhine seksuaalvägivald ei ole alati ühe äpi või ühe keskkonna probleem, vaid pigem muster, kus kontakt, usalduse loomine, piiride testimine, surve ja kontroll võivad liikuda kanalist kanalisse ning platvormist platvormi.
Veebipõhine seksuaalvägivald ei piirdu üksnes täiskasvanu ja lapse vahelise suhtlusega. Märkimisväärne osa probleemsest käitumises leiab aset laste ja noorte omavahelises suhtluses. Eriti tasub rõhutada pildipõhist väärkohtlemist, kus eakaaslaste vahel võidakse intiimset sisu paluda, luua, jagada või muul viisil kasutada. Suojellaan Lapsia projektis “Project Lens” käsitletakse eraldi nii eakaaslaste vahelist pildipõhist seksuaalvägivalda (peer-on-peer) kui ka laiemalt laste vahel toimuvat pildipõhist väärkohtlemist. Projektis rõhutatakse, et kuigi olukorrad võivad erineda tausta ja kavatsuse poolest, on tagajärjed ohvrile sageli sarnased: häbi, hirm, kontrolli kaotus, sotsiaalne tõrjutus ja vaimse tervise probleemid. Selline lähenemine aitab mõista, miks ennetus (sh haridus, kodune kasvatus) ei saa keskenduda vaid nö “võõrastele internetis”, vaid peab hõlmama ka noorte endi suhtlusnorme, nõusoleku teemat ja oskust aru saada, millist sisu levitada ning millist mitte.
Kokkuvõttes tähendab veebipõhine seksuaalvägivald laste vastu suunatud seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise vorme, mis toimuvad erinevates veebikeskkondades. Tegevuse keskmes on lapse piiride nihutamine, kontrolli saavutamine laste üle ja seksuaalset sisu kasutades kahju tekitamine. See võib hõlmata suhtlusel põhinevaid tegevusi (ahistamine, peibutamine, väljapressimine) ning visuaalse sisuga seotud tegevusi (loomine, levitamine, ähvardamine, livestream). Visuaalse iseloomuga tegevused võivad olla seotud ka AI abil loodud sisuga.
Veebipõhine lastevastane seksuaalvägivald on kiirelt ajas muutuv nähtus, sest digiplatvormide loogika, anonüümsus ja kanalite vaheline liikumine võivad suurendada nii juhtumite tekkimise tõenäosust kui ka lapse kogetava kahju kestust ja ulatust.
Allpool oleme välja toonud erinevad levinumad veebipõhise seksuaalvägivalla vormid.