Kohustus teatada toime pandud kuriteost

Eestis on seksuaalkuriteod määratletud kui seksuaalse enesemääramise vastased süüteod. Osa neist
kuulub esimese astme kuritegude hulka, osa on teise astme kuriteod.
Esimese astme kuriteod on näiteks (sh seksuaalse enesemääramise vastased, vabadusevastased ja
tervisevastased süüteod):

• Vägistamine
• Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu
• Suhuühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades
• Suguühe järeltulijaga
• Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapsealisega (alla 14-aastasega)
• Alaealiselt (alla 14-aastaselt) seksi ostmine
• Inimkaubandus, sh prostitutsiooniga tegelemisele sundimine
• Naise suguelundite sandistav moonutamine (on esimese astme kuritegu vaid teatud tingimustel,
  näiteks kui sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus või see on toime pandud grupi poolt)

Esimese astme kuritegu aegub 10 aastaga. Kuid on oluline teada, et süüteo aegumine peatub teatud
juhtudel. Näiteks seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral aegumine peatub noorema kui
18-aastase isiku puhul kuni tema 18-aastaseks saamiseni.

Kuriteost teatamise kohustus on nö tavakodanikul. Tervishoiutöötajatele kehtivad teised nõuded,
millest saad täpsemalt lugeda siit (viide THtöötajate peatükile).

Eestis on seksuaalse enesemääramise eapiir 16 eluaastat.

Täiskasvanu võib teismelisega end siduda vaid siis, kui too on vähemalt 16-aastane ja suhe on
vabatahtlik.

Suhted kuni viieaastase vanusevahega teismeliste (14-15 a) ja noorte täiskasvanute vahel on lubatud,
kui need on vabatahtlikud ja ei kujuta noortele ohtu.

Täiskasvanu ei tohi seksuaalsuhtesse astuda alla 18-aastase noorega, kui too täiskasvanu on noore
pereliige või muu usaldusisik, näiteks õpetaja või treener. See keeld kehtib selleks, et lapsi ja noori
kahjulike suhete eest kaitsta.

Noorem kui kümneaastane isik loetakse seksuaalkuritegude mõttes arusaamisvõimetuks. See
tähendab, et igasuguse sugulise iseloomuga tegu alla 10-aastase lapse vastu loetakse vägistamiseks
(isegi näiteks juhul, kui lapse selle mingil moel algatab).

Lastekaitseseadus kohustab kõiki isikuid teatama kas hädaohus olevast või abivajavast lapsest.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema
väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine
ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.

Kuhu peab teatama?

• Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil
  116 111
• Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112
• Laste vastu suunatud kuritegudest saad täpsemalt lugeda siit