Tervishoiutöötaja ja teatamiskohustus

Võlaõigusseaduse järgi peab tervishoiuteenuse osutaja hoidma saladuses kõikvõimalikke andmeid patsiendi ja tema tervise kohta, mida ta on teada saanud tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel.

Vaikimiskohustus ei kata mitte ainult terviseandmeid, vaid ka perekondlikke, tööalaseid või majanduslikke asjaolusid, mille suhtes patsiendil on selge huvi. Seega hõlmab arsti kutsesaladus ka patsiendilt saadud infot kuriteo toimepanemise kohta.

Tervishoiutöötaja tohib avaldada patsiendilt saadud andmeid kuriteo toimepanemise kohta vaid väga erandlikel juhtudel – näiteks kui patsient annab selleks ise nõusoleku, jätkuvalt on ohus inimeste elu ja tervis või laps on langenud väärkohtlemise ohvriks. Täpsemalt saad lugeda allpool.

Seadus lubab arstil kutsesaladusest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda juhul, kui andmete avaldamata jätmisel võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi. Kuid see nüanss ei võimalda avaldada teavet patsiendi poolt juba toimepandud tegude kohta, vaid kehtib ainult tulevikku suunatult, kui on võimalik ära hoida enda või teiste isikute võimalik kahjustamine tulevikus. Näiteks lubab see regulatsioon arstil teavitada patsiendi tahte vastaselt tema elukaaslast HIV-infektsiooni tuvastamisest, kui patsient ise sellega nõus ei ole.

Luba saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks sisaldab ka psühhiaatrilise abi seadus. Nimelt sätestab seadus, et psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkomaaniaravi andmekogule esitamiseks ning Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Aga ka neil puhkudel tohib avaldada vaid seda, kas isik on ravi saanud ning seoses millise diagnoosiga, mitte täpsemaid detaile.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
Tervishoiuteenuse osutaja informeerib kohalikku omavalitsust eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi

Lastekaitse seadus
Igal juhul on kohustus teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest kas kohalikule omavalitsusele, lasteabitelefonile 116 111 või hädaabinumbrile 112. Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.

Sotsiaalhoolekande seadus
Tervishoiutöötajal tuleb teatada sotsiaalhoolekannet vajavast inimesest või perekonnast kohalikule
omavalitsusele.

Surma põhjuse tuvastamise seadus
Kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või on tegemist välispõhjustest tingitud surmajuhtumi või selle kahtlusega või kui leitakse surnu, kelle isikut ei ole võimalik kindlaks teha, teavitatakse viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri.

Karistusseadustik
Kohustus esimese astme kuriteost teatamiseks tekib tervishoiutöötajal vaid siis, kui teatamine on vältimatult vajalik tõsise kahju ärahoidmiseks tulevikus. Seadus lubab arstil kutsesaladusest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda vaid juhul, kui andmete avaldamata jätmisel võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi. Siin peetakse silmas ainult tulevikus sündida võivat kahju. Kokkuvõttes on ebaseaduslik ja karistatav igasugune patsiendisaladuse avaldamine, mille jaoks ei ole kas patsiendi nõusolekut või seadusest tulenevat alust.

Eestis on seksuaalkuriteod määratletud kui seksuaalse enesemääramise vastased süüteod. Osa neist kuulub esimese astme kuritegude hulka, osa on teise astme kuriteod. Esimese astme kuriteod on näiteks (sh seksuaalse enesemääramise vastased, vabadusevastased ja tervisevastased süüteod):

• Vägistamine
• Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu
• Suhuühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades
• Suguühe järeltulijaga
• Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapsealisega (alla 14-aastasega)
• Alaealiselt (alla 14-aastaselt) seksi ostmine
• Inimkaubandus, sh prostitutsiooniga tegelemisele sundimine
• Naise suguelundite sandistav moonutamine (on esimese astme kuritegu vaid teatud tingimustel,
  näiteks kui sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus või see on toime pandud grupi poolt)

Esimese astme kuritegu aegub 10 aastaga. Kuid on oluline teada, et süüteo aegumine peatub teatud juhtudel. Näiteks seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral aegumine peatub noorema kui 18-aastase isiku puhul kuni tema 18-aastaseks saamiseni.

Kuriteost teatamise kohustus on nö tavakodanikul. Tervishoiutöötajatele kehtivad teised nõuded, millest saad täpsemalt lugeda siit (viide THtöötajate peatükile).

Eestis on seksuaalse enesemääramise eapiir 16 eluaastat.

Täiskasvanu võib teismelisega end siduda vaid siis, kui too on vähemalt 16-aastane ja suhe on vabatahtlik.

Suhted kuni viieaastase vanusevahega teismeliste (14-15 a) ja noorte täiskasvanute vahel on lubatud, kui need on vabatahtlikud ja ei kujuta noortele ohtu.

Täiskasvanu ei tohi seksuaalsuhtesse astuda alla 18-aastase noorega, kui too täiskasvanu on noore pereliige või muu usaldusisik, näiteks õpetaja või treener. See keeld kehtib selleks, et lapsi ja noori kahjulike suhete eest kaitsta.

Noorem kui kümneaastane isik loetakse seksuaalkuritegude mõttes arusaamisvõimetuks. See tähendab, et igasuguse sugulise iseloomuga tegu alla 10-aastase lapse vastu loetakse vägistamiseks (isegi näiteks juhul, kui lapse selle mingil moel algatab).

Lastekaitseseadus kohustab kõiki isikuid teatama kas hädaohus olevast või abivajavast lapsest.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.

Kuhu peab teatama?

• Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111
• Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112
• Laste vastu suunatud kuritegudest saad täpsemalt lugeda siit