Eakohane seksuaalkäitumine

Milline on eakohane seksuaalkäitumine, mis ei vaja sekkumist?

Eakohane seksuaalkäitumine viitab käitumisele, mis on kindlale arenguastmele tüüpiline. Eakohane seksuaalkäitumine hõlmab endas tegevusi, mis toetavad laste heaolu ja arengut, annavad võimaluse oma keha, erinevaid suhtedünaamikaid ning piire õppida ning kogeda.

Murebaromeeter aitab sul mõista, millise käitumise puhul ei peaks sa vanemana muretsema.

Näiteks on 2-5 aastaste puhul normaalne enda stimuleerimine ning lastel võib esineda erektsioone, 6- 10 aastaste puhul peetakse normaalseks eakohaseid seksuaalseid mänge kaaslastega, siivutute sõnade ütlemist ja 11-14 aastaste puhul ei pea muretsema, kui lapsel on suur huvi seksi, eostamise jms kohta. Tutvu täpsemalt murebaromeetriga, kus on välja toodud veel erinevad olukordi, mida peetakse normaalseks.

Lisaks saad allpool tutvuda ka eakohase seksuaalkäitumise. Vanusevahemikud on indikatiivsed, sest iga lapse areng on individuaalne.

Kui sul on küsimus oma lapse kohta ning soovid, et meie nõustajad sind aitaksid, siis küsi julgelt meie käest nõu. See on tasuta ning küsimustele vastavad koolitatud seksuaalnõustajad.

0-2 aastased

Esineb huvi oma keha vastu.

Selles vanuses on normaaalne, et laps katsub ka oma suguelundeid, sest need on osa tema kehast.

Kiindumus vanematesse.

Lähedane füüsiline kontakt oma vanematega on sage, kuid see ei ole olemuselt kuidagi seksuaalne.

Alastus.

Lapsed tunnevad ennast alati mugavalt, sest arusaam tagasihoidlikkusest ei ole veel tekkinud.

3-5 aastased

Keha avastamine

Lapsed võivad üles näidata huvi enda ja teiste kehade vastu. Seda näiteks läbi erinevate mängude (arsti mängimine).

Suguelundite katsumine

Oma keha avastamine, sh suguelundite katsumine on täiesti normaalne ning vahel sellel tegevusel ka rahustav mõju. See ei tähenda, et laps tegeleks sellises eas eneserahuldamisega. Seda kutsutakse unnutamiseks, mis tuleneb sõnadest “uni” ja “rahustamine”.

Küsimused kehade ja laste sündimise kohta.

Lapsed võivad hakata küsima, kust lapsed tulevad, hakkavad vahet tegema sugudel jne.

6-9 aastased

Arusaam privaatsusest

Lapsed hakkavad paremini mõistma ühiskondlike norme alastuse osas ning hakkavad rohem mõistma ka enda ning teiste õigust privaatsusele.

Küsimused reproduktiivtervise kohta

Lapsed võivad hakata küsima rohkem küsimusi raseduse ja sünnituse kohta. Lisaks võib tekkida soov teada saada, mis on seks.

Mängud, mis on seotud avastamisega

Lapsed võivad mängida mänge, mis hõlmavad endas kerget huvi teiste kehade vastu, kuid seda teiste piire õppides ning austades.

10-12 aastased

Suurenenud eneseteadlikkus

Lapsed saavad rohkem aru sotsiaalsetest normidest ning võivad tunda piinlikust seksuaaltervise ning seksuaalsuse teemadest rääkides või nendest kuuldes.

Huvi romantiliste suhete vastu

Lastel võivad tekkida esimesed “meeldimised” ning nad võivad üles näidata huvi erinevate romantiliste tegevuste vastu.

Puberteediga seotud huvi

Erinevate kehaliste muutuste taustal võivad noored küsida küsimusi menstruatsiooni, erektsiooni ning teiste arenguliste muutuste kohta, mis on murdeeale kohased.

13-18 aastased

Suurenenud huvi seksuaalsuse vastu

Murdeea muutuste progresseerumisel võivad noortel tekkida tugevamad seksuaalsed tunded ning nad võivad olla huvitatud kohtingutest või suhetest.

Seksuaalsuse avastamine

Mõned võivad avastada erinevad seksuaalkäitumisega seotud tegevusi nagu näiteks kohtingutel käimine. On ka noori, kes enne täiskasvanuks saamist kogevad esimest vahekorda. See erineb individuaalselt ning võib olla mõjutatud noore kultuurilisest taustast.

Seksuaalsust puudutava info otsimine

Noored hakkavad otsima infot seksuaalsuse kohta, spetsiifilisemalt seksuaaltervise, praktikate ning nõusoleku kohta.