Küsimused ja vastused

Lapse seksuaalse arengu kontekstis on tavapärane, et huvi hakkab pakkuma kõik inimkehaga seonduv. See, et 6-aastane laps oma suguelundit katsub ja erektsiooni kogeb, on üldiselt täiesti normaalne osa lapse arengust. Lapsed avastavad oma keha sarnaselt sellele, kuidas nad
õpivad tundma oma käsi, jalgu või muid kehaosi. See ei ole seotud täiskasvanulikku tähendust omava seksuaalsusega, vaid pigem loomuliku uudishimu ja enesetunnetuse osaga.

Näiteks kui ühe lapsevanema jaoks ei ole okei enam sellisel viisil koos lapsega magada, siis see võibki olla piisav põhjus muutuse korraldamiseks. Teine lapsevanem võib Teiega mitte lõpuni nõustuda, või aru saada teise poole põhjendustest, kuid siiski aktsepteerida seatud piire.

Selles vanuses (6-9 ea) tavaliselt lapsed hakkavad paremini mõistma alastust puudutavaid ühiskondlikke norme ning hakkavad rohkem mõistma ka enda ning teiste õigust privaatsusele. Koos laste kasvamise ja arenemisega peavad ka vanemad kasvama ja arenema. Paljud käitumised, mis väikelapsega on okei, ei ole enam vajalikud või sobilikud teismelisega.

Sellistel puhkudel soovitame partneriga rahulikul ja mittesüüdistaval viisil arutada, mis
vanusest alates tema jaoks enam ei oleks okei magada alasti samas voodis koos lapsega? Võibolla ta ei ole selle peale põhjalikult mõelnud ja see aeg tegelikult ongi nüüd juba käes.

Teismeliste seksuaalsus ja identiteet on sageli keeruline ja emotsionaalselt laetud teema nii noortele endile kui ka nende vanematele. Noorukieas on identiteedi otsing ja eneseväljendamine loomulik protsess, ning mõned noored väljendavad oma mõtteid ja tundeid
valjemalt ja sagedamini kui teised.

See, et Sinu laps räägib palju seksuaalsusest, aseksuaalsusest või identiteedist, ei pruugi iseenesest olla probleem – paljud teismelised katsetavad erinevaid ideid, et mõista, kes nad on. Samas, kui see muutub väga domineerivaks teemaks või tundub, et see põhjustab stressi nii talle endale kui ka Sulle, võib olla kasulik uurida, mis täpselt tema vajaduste
ja tunnete taga on. Kas ta otsib kinnitust ja aktsepteerimist? Kas ta tunneb, et teda ei mõisteta? Kas tal on muid väljakutseid, mida ta väljendab just selle teema kaudu?

Selle asemel, et püüda tema mõtteid muuta või neid “õigeks” või “valeks” hinnata, võiks proovida tema tunnetest ja vajadustest rohkem aru saada. Ärritumine, vastandumine ja tühistamine pigem suurendavad sellise käitumise ja teema esinemist, kuivõrd teismelistel ongi selline iga. Avatud ja rahulik vestlus, kus teismeline tunneb, et teda kuulatakse ja austatakse,
aitab tal ka ise paremini mõista, mida ta tegelikult tahab öelda. Kuulamine, aktsepteerimine ja arutamine aitavad teemal ka kiiremini vaibuda.

Kui teema muutub väga domineerivaks või häirivaks, võib perenõustaja või noortega töötav spetsialist aidata leida tasakaalu ja suunata teid mõlemaid paremale arusaamisele. Erinevad võimalused abi saamiseks on välja toodud järgneval lehel: piirid.ee/avaleht/kuhu-poorduda/#sektsioon-2

Lapse seksuaalse arengu kontekstis on tavapärane, et huvi hakkab pakkuma kõik inimkehaga seonduv. See, et 5-aastane laps oma suguelundit katsub, on üldiselt täiesti normaalne osa lapse arengust. Lapsed avastavad oma keha sarnaselt sellele, kuidas nad õpivad tundma oma käsi, jalgu või muid kehaosi. See ei ole seotud täiskasvanulikku tähendust omava seksuaalsusega, vaid pigem loomuliku uudishimu ja enesetunnetuse osaga.

Laste seksuaalne uudishimu on arenguliselt normaalne osa nende kasvamisest ning paljud lapsed uurivad oma keha ja teiste kehade erinevusi. Siiski on oluline, et nad õpiksid mõistma piire ja austust teiste inimeste keha vastu.

Soovitan lapsega rahulikult ja avatult rääkida, vältides hirmutamist või häbistamist. Võib öelda midagi sellist:

Ma sain teada, et sa olid mängu ajal uudishimulik teise lapse keha vastu. See on normaalne, et lapsed tahavad teada, kuidas inimesed erinevad, aga on oluline, et me austaksime teiste inimeste keha ja privaatsust. Igaühel on oma keha ja ainult nemad ise otsustavad, kes ja millal võib seda näha või puudutada. Samamoodi nagu sulle ei meeldiks, kui keegi sinu riiete alla piiluks, ei pruugi see teistele ka meeldida. Kui sul on küsimusi keha või
erinevuste kohta, võid alati minu poole pöörduda ja me räägime sellest
koos.

See aitab tal mõista piire, kuid samas ei tekita häbitunnet oma loomuliku uudishimu pärast. Võid ka rääkida keha privaatsusest, kasutades lihtsaid reegleid, näiteks: “Meie keha on meie oma ja on teatud kehaosad, mida teised ei tohiks ilma loata näha ega puudutada.”

Kui märkad, et selline käitumine kordub või kui Sinu laps tundub olevat segaduses keha ja piiride teemadel, võib olla kasulik rääkida lastepsühholoogiga või spetsialistiga, kes oskab toetada edasist arengut turvalisel ja lapsele sobival viisil. Erinevad võimalused abi saamiseks on
välja toodud järgneval lehel: piirid.ee/avaleht/kuhu-poorduda/#sektsioon-2

Tänapäeva digimaailmas on noored sageli surve all ning võivad langetada otsuseid, mida nad hiljem ei pruugi mõista või kahetsevad. Oluline on nüüd olukorda käsitleda ilma liigse hirmutamise või süüdistamiseta, kuid samas selgelt ja kindlalt, et laps mõistaks, kui
tõsine see võib olla.

Temaga sellest teemast rääkimisel on oluline ise jääda rahulikuks ja toetavaks. Kui ta tajub, et reageerid väga vihaselt/hirmutavalt/hirmunult, võib ta endasse sulguda ega taha edaspidi Sinuga selliseid asju arutada. Näita talle, et mõistad tema tundeid.

Näiteks võid öelda: ”Ma saan aru, et sa usaldasid seda poissi ja tahtsid talle meeldida. Paljud noored kogevad sarnast olukorda.”

Väga tähtis on rääkida selgelt riskidest. Selgita talle, et kui pildid on juba saadetud, pole nende üle enam täielikku kontrolli. Need võivad lekkida (nt keegi häkib poisi telefoni sisse ja
levitab pilte edasi) ning sellel võib olla emotsionaalseid, sotsiaalseid ja isegi juriidilisi tagajärgi. Kindlasti lisa tütrega rääkides, et see pole tema süü. Kui keegi palub teiselt inimeselt intiimpilte, on vastutus sellel inimesel, kes sellise palve esitas. Oluline on, et Sinu tütar mõistaks, et ta ei ole halb inimene, kuid peab edaspidi olema teadlik oma valikutest.

Paljastavaid pilte küsinud lapsega on vaja samuti ühendust võtta. Laps peab oma telefonist pildid kustutama. Alla 14-aastast last pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni puhul on keelatud nii selle valmistamine, omandamine, hoidmine kui ka teisele isikule kättesaadavaks tegemine ükspuha millisel
viisil. Sellise teo eest karistatakse kuni 3-aastase vangistusega.

Selleks, et aidata tütarlapsel end edaspidi kaitsta, õpeta talle digitaalseid piire – räägi, et oma keha ja privaatsust tuleb kaitsta ka internetis, täpselt nagu päriselus. Aruta temaga turvalisuse teema üle – selgita, et tõeline usaldus ei tähenda survet või manipuleerimist midagi sellist
tegema, mida ta tegelikult ei taha. Kui keegi palub midagi, mis tekitab ebamugavust, on see punane lipp. Kontrolli üle, kas ta teab, kuidas seada sotsiaalmeedias privaatsusseadeid ning kas telefonis on funktsioonid, mis aitavad tal end turvalisemalt tunda – vajadusel juhenda teda (kui ka ise selle osas hätta jääd, püüa sellekohast infot eelnevalt ise leida ja omandada). Ning kõige tähtsam on talle teada anda, et ta võib alati Sinu poole pöörduda, kui keegi paneb teda end ebamugavalt tundma või kui tal on muresid.

6-aastaste laste huvi keha ja seksuaalsuse vastu on loomulik osa arengust. Nad avastavad oma keha, esitavad küsimusi ja püüavad maailma mõista. Kui lapse jutt on eakohane ja mänguline, pole põhjust muretsemiseks. Oluline on vastata rahulikult ja ausalt, andes lihtsaid selgitusi ning õpetades keha ja piiride austamist. Kui aga lapse jutud tunduvad liiga täiskasvanulikud, kinnismõttelised või ta räägib teemadest, mida eakohaselt ei peaks teadma, võiks uurida, kust ta selle info on saanud. Avatud ja turvaline suhtlus aitab lapsel mõista, et ta võib alati Sinu poole pöörduda.