Platvormid

Lapsed ja noored kasutavad veebiplatvorme suhtlemiseks, õppimiseks, meelelahutuseks, mängimiseks, loovuseks ja kogukondades osalemiseks. Need keskkonnad on osa nende igapäevaelust. Seetõttu ei ole realistlik ega kasulik käsitleda digikeskkonda ainult ohuna. Samal ajal peab lapsel, vanemal ja õpetajal olema selge arusaam, millised platvormide funktsioonid võivad suurendada veebipõhise seksuaalvägivalla riski.
Oluline on mõista, et sama funktsioon võib olla ühes olukorras turvaline ja teises riskantne. Privaatne sõnum võib olla vajalik sõbraga rääkimiseks, aga seda saab kasutada ka lapse isoleerimiseks täiskasvanute ja eakaaslaste toetavast võrgustikust. Otseülekanne võib olla loov eneseväljendus, aga seda saab kasutada ka lapse survestamiseks või alandamiseks. Mängusisene chat võib olla meeskonnatöö vahend, aga see võib olla ka koht, kus võõras loob lapsega kontakti ja viib vestluse hiljem mujale.
Platvormidest rääkimise eesmärk ei ole lapse süüdistamine ega hirmutamine. Eesmärk on anda lapsele ja teda ümbritsevatele täiskasvanutele ühine keel: millised olukorrad on normaalsed, millised vajavad tähelepanu ja millal tuleb kiiresti abi küsida.

Veebiohtudest rääkides keskendutakse sageli sellele, millist sisu laps näeb. Seksuaalvägivalla ennetamisel tuleb aga vaadata ka platvormi funktsioone, sest just funktsioonid loovad võimaluse kontaktiks, manipuleerimiseks ja kontrolliks.

Kõige olulisemad riskifunktsioonid on:

Privaatsõnumid ja DM-id. Need võimaldavad kiiret ja varjatud suhtlust. Kui laps saab sõnumeid inimestelt, keda ta päriselus ei tunne, suureneb risk, et teda hakatakse testima, meelitama või survestama.

Kommentaarid, reaktsioonid ja jälgijad. Avalik tähelepanu võib muutuda privaatseks kontaktiks. Seksuaalse alatooniga kommentaarid, korduv tähelepanu, komplimendid või “naljad” võivad olla piiride testimise algus.

Soovitussüsteemid ja algoritmid. Platvormid soovitavad kasutajaid, videoid, gruppe ja kogukondi. See võib aidata lapsel leida huvipõhist sisu, kuid võib samal ajal viia lapse täiskasvanute või kahjulike kogukondadeni.

Grupid, serverid ja kogukonnad. Suletud grupid võivad luua turvatunde, kuid neis võib normaliseeruda kahjulik käitumine, seksuaalse sisuga naljad, piltide küsimine või teiste intiimsisu jagamine.

Otseülekanded ja videokõned. Reaalajas suhtlus võib kiiresti muutuda surveks midagi näidata, teha või tõestada. Otseülekandes võivad lisanduda pealtvaatajad, kommentaarid, kingitused või rahaline motiveerimine.

Kaduvad sõnumid ja ajutine sisu. Kui sõnum või pilt “kaob”, võib see luua vale turvatunde. Tegelikult saab sisu salvestada teise seadmega, ekraanipildiga või ekraanisalvestusega.

Krüpteeritud sõnumirakendused. Krüpteerimine kaitseb privaatsust ja on paljudes olukordades vajalik, kuid see võib muuta väärkohtlemise tuvastamise ja sekkumise keerulisemaks, kui last survestatakse sinna liikuma.

Asukoha jagamine. Asukohaandmed võivad paljastada kooli, kodu, trenni või lapse igapäevase liikumise.

Failide, linkide ja pilveteenuste jagamine. Kahjulikku sisu ei jagata alati otse pildi või videona. Seda võidakse jagada linkide, kaustade, foorumite, serverite või failijagamiskeskkondade kaudu.

AI-põhised pildi- ja videotööriistad. Tehisintellekti abil saab pilte muuta, nägusid vahetada või luua seksuaalse sisuga kujutisi ka siis, kui laps ei ole sellist pilti kunagi teinud. Ka “võlts” pilt võib tekitada päris kahju.

Veebipõhise seksuaalvägivalla puhul on oluline märgata mitte ainult ühte sõnumit, vaid kogu mustrit. Sageli ei toimu kõik ühes keskkonnas. Üks platvorm võib olla kontaktiks, teine usalduse loomiseks ja kolmas kontrolliks.

Tüüpiline muster võib olla selline:

1. Esimene kontakt tekib avalikus või poolavalikus keskkonnas. See võib olla sotsiaalmeedia kommentaar, jälgimissoov, mängu chat, server, grupp või video all toimuv suhtlus.
2. Suhtlus liigub privaatsõnumitesse. Vestlus muutub isiklikumaks. Lapsele võidakse anda palju tähelepanu, teha komplimente, uurida tema elu, suhteid, üksildust, pereolukorda või haavatavusi.
3. Vestlus viiakse teisele platvormile. Lapsele öeldakse, et “siin on ebamugav rääkida”, “seal on privaatsem”, “see äpp on parem” või “ära kirjuta siin”. See on oluline riskisignaal, eriti kui sellele lisandub saladuse hoidmine, seksuaalne jutt või surve.
4. Tekib kontroll või väljapressimine. Kui laps on saatnud pildi, video, isiklikku infot või on tekkinud usaldussuhe, võidakse seda kasutada surveks: jätka suhtlust, saada juurde, ära räägi kellelegi, muidu juhtub midagi.

See ei tähenda, et iga platvormivahetus oleks ohtlik. Noored suhtlevadki eri kanalites. Ohtlikuks muutub olukord siis, kui platvormivahetusega kaasneb saladus, vanuse või identiteedi varjamine, seksuaalne jutt, surve, kingitused, ähvardused või tunne, et laps ei saa enam vabalt “ei” öelda.